Heki istutamine on üks neid aiatöid, kus ajastus maksab rohkem kui hoolsus. Sama taim, sama muld ja sama kastmine annavad septembris istutatuna hoopis parema tulemuse kui juunis. Kui otsid vastust küsimusele, millal istutada hekki, siis Eesti kliimas on lühike vastus: enamasti sügisel.
See postitus on praktiline istutamise juhend: millal milline liik maha panna, kui tihedalt hekitaimed istutada, kuidas kraav teha ja mida esimesel talvel jälgida. Kui alles valid liiki privaatsuse järgi, loe kõigepealt elupuuheki postitust — siin keskendume sellele, kuidas valitud hekk päriselt maha saab.
Miks sügis on Eestis parim heki istutamise aeg
Sügisel on muld suvest soe, õhk niiske ja taim ei pea enam lehti kasvatama. Kogu jõud läheb juurdumisse, nii et kevadel alustab sügisel istutatud hekk kasvu kohe, samal ajal kui kevadine istutus alles kohaneb. Lisaks on sügis paljasjuursete taimede hooaeg, mis teeb pika hekirea märgatavalt odavamaks.
- Lehtpõõsad ja paljasjuursed taimed: september kuni november, kuni maa ei ole külmunud. Pärast lehtede langemist on paljasjuurne istutus kõige turvalisem.
- Okaspuud ja igihaljad (elupuu, kuusk): pigem august kuni september. Igihaljas taim aurab vett ka talvel, seega vajab ta enne külma korralikult juurduda.
- Konteinertaimi võib põhimõtteliselt istutada kogu hooaja, aga sügis on ka neile leebem kui suvekuumus.
Vali liik eesmärgi järgi: pügatud või vabakujuline hekk
Enne taimede tellimist otsusta, millist hekki sa tegelikult tahad. Korrektne pügatud sein nõuab liike, mis taluvad pidevat lõikust — Eestis on klassika harilik elupuu, harilik kuusk, harilik liguster ja läikiv tuhkpuu. Vabakujuline hekk kasvab loomuliku kujuga ning sinna sobivad sirel, aroonia, enelas ja verev kontpuu. Vabakujuline rida vajab rohkem laiust, aga vähem tööd, ning õite ja marjadega toidab ta ka linde ja putukaid.
| Liik | Istutusaeg | Vahekaugus | Kõrgus täiskasvanuna | Pügamisvajadus |
|---|---|---|---|---|
| Harilik elupuu | august–september | 40–60 cm | 2–4 m, hoitav pügades madalamana | 1–2 korda aastas |
| Harilik kuusk | varasügis või varakevad | 30–50 cm | pügatuna 1,5–3 m | 1 kord aastas |
| Harilik liguster | september–oktoober | 25–35 cm (3–4 tk/m) | 1–2 m | 2–3 korda aastas |
| Läikiv tuhkpuu | september–oktoober | 30–40 cm | 1–1,5 m | 1–2 korda aastas |
| Verev kontpuu | september–november | 60–80 cm | 2–3 m | vabakujulisena harva |
| Sirel | september–oktoober | 60–100 cm | 2–4 m | harvendus pärast õitsemist |
| Aroonia | september–november | 50–70 cm | 1,5–2,5 m | vabakujulisena harva |
Paljasjuurne või potitaim?
Sügis on paljasjuursete taimede aeg: puukoolid müüvad lehtpõõsaid ilma poti ja mullapallita ning hind ühe taime kohta on sageli kordades madalam. Pika heki puhul, kus taimi läheb kümneid, on see suurim kokkuhoiukoht. Paljasjuurne taim tuleb istutada kohe pärast ostmist ja juuri ei tohi lasta kuivada. Konteinertaim annab rohkem paindlikkust ja on ainuõige valik igihaljastele — elupuud ja kuuske paljasjuursena praktiliselt ei müüda.
Istutuskraav, mitte üksikud augud
- Tõmba nöör kahe vaia vahele — sirge hekk sünnib nööri, mitte silma järgi.
- Kaeva ühtlane kraav kogu rea pikkuses, umbes labidasügavune ja 40–50 cm lai. Kraavis saavad juured ühtlase kasvupinnase, üksikutes aukudes jääb hekk lünklik.
- Kobesta kraavi põhi ja sega väljakaevatud mulla hulka komposti. Väga vaesel liivamullal lisa sõnnikut või istutusmulda.
- Aseta taimed nööri järgi õige vahega, samale sügavusele, kus nad enne kasvasid. Paljasjuursetel laota juured laiali.
- Täida kraav, tampi muld kergelt kinni ja kasta korralikult — umbes ämbritäis vett taime kohta.
- Multša riba 5–8 cm paksuselt puukoore või hakkepuiduga, jättes taime tüve ümber vaba ringi.
Kastmine ja esimene talv
Sügisel istutatud hekk vajab kastmist kuni püsivate külmadeni, kui sügis ei ole väga vihmane. Eriti tähtis on see igihaljastele: kuiva juurepalliga elupuu läheb talvele vastu kõige nõrgemas seisus. Enne maa külmumist kasta igihaljas hekk veel kord korralikult läbi. Esimesel talvel tasub noort hekki kaitsta ka lume eest — katuselt langev või tee äärest lükatav lumi murrab noored taimed kergesti. Kevadel kontrolli, kas külm on taimi kergitanud, ja suru need vajadusel tagasi mulda.
Kui kiiresti hekk päriselt kasvab
Realistlik ootus hoiab pettumuse ära. Esimesel aastal juurdub hekk ja kasvab vähe. Alates teisest aastast kasvab elupuu tavaliselt 20–30 cm aastas, liguster ja tuhkpuu kiiremini, kuusk aeglasemalt. See tähendab, et 40–60 cm istikutest kasvab silmakõrgune sein umbes 4–6 aastaga, tihe kahemeetrine hekk pigem 6–8 aastaga. Suuremate istikutega saab aega osta, aga hind kasvab kõrgusega järsult ja väiksed taimed juurduvad sageli paremini.
Vabakujuline segahekk: rohkem elu, vähem tööd
Kui hekk ei pea olema korrektne sein, kaalu mitme liigi segamist: näiteks sirel, aroonia, verev kontpuu ja enelas vaheldumisi, korduva rütmiga. Selline rida õitseb eri aegadel, kannab marju, värvub sügisel ja pakub lindudele pesapaiku. Istutusvahe on suurem, umbes 60–100 cm, seega taimi kulub vähem, ja pügamise asemel piisab harvendusest iga paari aasta tagant.
Vaata hekk oma fotol valmis kujul enne ostmist
Kümnete taimede tellimine on otsus, mida on hiljem kallis muuta. Enne ostu pildista oma krundipiir üles ja vaata aia planeerimise abil fotost, milline see joon täiskasvanud hekiga välja näeks. Erinevus 1,5 m ja 2,5 m heki vahel on paberil vaid number, aga oma aia fotol näed kohe, kumb varjab naabri akna ja kumb varjutab pool muru. Nii valid kõrguse ja liigi enne, kui esimene labidatäis mulda liigub.
Sügisene istutus sobitub hästi ülejäänud hooaja töödega — vaata ka sügiseste aiatööde nimekirja, et hekk, muru ja peenrad saaksid enne talve ühe korraga tehtud.
