Sibullilled on üks väheseid aiaotsuseid, mida kevadel enam parandada ei saa: kui tulbid, nartsissid ja krookused sügisel mulda ei jõudnud, siis aprillis õisi ei tule. Istutamine ise on lihtne — auk, sibul, muld peale. Keerulisem on kaks asja: õige aeg iga liigi jaoks ja õige koht, et kevadel oleks tulemus salk õisi õiges kohas, mitte üksik rivi kuskil, kuhu keegi ei vaata.
Allpool on Eesti kliima järgi kirjas, millal ja kui sügavale eri sibullilli panna, kuidas neid paigutada nii, et peenar näeks kevadel läbimõeldud välja, ning kuidas veel praegu, lehtede ja õitega aias, otsustada, kuhu sibulad sügisel maha lähevad.
Millal istutada sibullilli Eestis
Rusikareegel: sibul peab jõudma enne püsivat külma juurduda, aga mitte kasvama minna. Eestis tähendab see augusti lõpust oktoobri lõpuni, umbes kaks nädalat enne püsivate miinuskraadide saabumist. Liigiti on vahed siiski suured: väikesed varajased sibulad tahavad mulda varem, tulbid taluvad hilinemist kõige paremini.
- Lumikellukesed, krookused ja teised pisisibulad — augusti lõpp kuni september. Need kuivavad hoiul kiiresti, seega mida varem, seda parem.
- Nartsissid — september. Nad juurduvad aeglaselt ja vajavad enne külma rohkem aega kui tulbid.
- Tulbid — septembri lõpust oktoobri lõpuni. Kui sügis venib soojaks, võib tulpe panna isegi novembris, kuni maa pole veel külmunud.
- Laugud (Allium) — september kuni oktoober, samal ajal tulpidega.
| Liik | Istutusaeg | Sügavus | Õitseb |
|---|---|---|---|
| Lumikellukene | august–september | 5–8 cm | veebruar–märts |
| Krookus | august–september | 5–8 cm | märts–aprill |
| Nartsiss | september | 10–15 cm | aprill–mai |
| Tulp | september lõpp – oktoober (kuni novembrini) | 12–18 cm | mai |
| Lauk (Allium) | september–oktoober | 10–15 cm | mai–juuni |
Kui sügavale ja millisesse mulda
Sügavuse reegel on lihtne: umbes kolm korda sibula kõrgus. Väike krookusesibul läheb 5–8 cm, suur tulbisibul 12–18 cm sügavusele. Liiga madalale pandud sibulad saavad talvel külmakahjustusi ja kerkivad aastatega mullapinnale; liiga sügaval jääb õitsemine kidumaks. Kerges liivakas mullas pane pigem reegli sügavam, raskes savimullas madalam ots.
Mullast on sibullilledele kõige tähtsam vee äravool. Sibul talub külma, aga mitte märga: sügis- ja kevadvees seisev sibul mädaneb enne, kui üldse õitsema jõuab. Kui koht on savine, sega istutusauku jämedat liiva või kruusa või tõsta peenar paar-kümmend sentimeetrit kõrgemaks. Värsket sõnnikut sibulate alla ei panda — sellest piisab, kui mulda on segatud kompost.
Salkudena, mitte ridadena
Enamik sibullilli istutatakse ükshaaval ritta peenra serva — ja kevadel on tulemus kõhn viirg, mis kaob peenra taustale ära. Looduses kasvavad sibullilled salkudena ja täpselt nii tasub neid ka istutada: võta korraga peotäis sibulaid, viska nad õrnalt maapinnale ja istuta sinna, kuhu nad kukkusid. Tulemus on loomulik ebakorrapärane laik, mitte joonlauaga tõmmatud rida.
- Istuta vähemalt 10–15 sibulat ühte salku — viis tulpi eraldi punktides ei paista kevadel üldse välja.
- Hoia üks salk ühte sorti või värvi; kirju segu igas laigus muudab peenra rahutuks.
- Pane salgud sinna, kuhu kevadel päriselt vaatad: akna alla, sissepääsu kõrvale, terrassilt paistvasse peenrasse.
- Jäta salkude vahele ruumi püsikutele — nende lehed katavad suvel sibullillede närtsiva lehestiku ära.
Sibullilled murus
Krookused, lumikellukesed ja botaanilised nartsissid sobivad hästi otse murusse — see on odavaim viis saada suur kevadine efekt kohta, kus muidu pole midagi. Lõika noaga mättasse rist või tõsta labidaga mätas üles, pane sibulad alla ja suru mätas tagasi. Ainus tingimus: muru tohib sellel alal niita alles siis, kui sibullillede lehed on kolletanud, tavaliselt mai lõpus või juuni alguses. Vali seega niitmisest eemal olev ala — puu ümbrus, muruserv või riba aia ääres, mitte keset kõige käidavamat platsi.
Lasanje-istutus potis: sibullilled rõdule
Rõdul ja terrassil töötab kihiline ehk lasanje-istutus: ühte suurde potti pannakse sibulad kihtidena sügavuse järgi ja pott õitseb kevadel kaks-kolm kuud järjest. Poti põhja käib drenaažikiht, kihtide vahele tavaline pottimuld.
- Alumine kiht, umbes 15 cm sügavusel: tulbid.
- Keskmine kiht, umbes 10 cm: nartsissid.
- Ülemine kiht, umbes 5 cm: krookused või lumikellukesed.
Pott vajab talveks kaitset, sest külm tuleb pottides ligi igast küljest: tõsta ta vastu seina varjulisse kohta, mässi potipool mullikilesse või kotiriidesse või hoia külmas kuuris. Kastmist talvel peaaegu ei vaja — muld olgu niiske, mitte märg.
Kaitse näriliste eest
Tulbid ja krookused on uruhiirtele maiuspala; nartsisse, laukusid ja lumikellukesi närilised ei puutu, sest need on neile mürgised. Kui hiired on aias probleem, istuta tulbisibulad metallvõrgust korvi või vooderda istutusauk tiheda võrguga, sega salku nartsisse — nende lõhn peletab — ja ära jäta sügisel istutusala peale paksu multšikihti, mille all närilised talvel mugavalt liiguvad.
Õitsemine veebruarist juunini
Ühe sordi tulbid õitsevad kaks nädalat. Kui aga kombineerida liike, õitseb sama peenar neli kuud järjest: lumikellukesed alustavad veebruaris-märtsis lume seest, krookused võtavad märtsis üle, nartsissid katavad aprilli, tulbid mai ning laugud viivad õitsemise juunisse, kus püsikud juba järje üle võtavad. Sama loogika töötab ka ühes salgus — sega ühte laiku varajased ja hilised sordid ning laik ei jää kunagi korraga tühjaks.
Otsusta kohad praegu, kui aed on veel lehes
Sibullillede kõige sagedasem viga pole vale sügavus, vaid vale koht: oktoobris, kui peenrad on tühjad, on raske meenutada, kus püsikud tegelikult kasvavad ja kuhu jääb kevadel tühi auk. Seepärast tasub istutuskohad ära otsustada praegu, augustis — aed on veel lehes ja tühjad kohad on selgelt näha.
Pildista peenrad ja muruservad üles ning märgi fotole kohad, kuhu salgud lähevad. Kui tahad enne sibulate ostmist näha, kuidas tulpide ja krookuste laigud just sinu peenras välja näeksid, proovi aia planeerimist fotost — sama foto pealt saab kevadise vaate läbi mängida enne, kui ainsatki auku kaevad. Ideid paigutuseks leiab ka aiakujunduse ideede lehelt. Oktoobris jääb siis üle vaid plaan koos sibulatega mulda panna.
